IP-alamvõrgu kalkulaator

Teised tööriistad

Juhuslik valija{$ ',' | translate $}
Taimer{$ ',' | translate $}
Mõõtühikute teisendamine{$ ',' | translate $}
Münti viskama{$ ',' | translate $}
Juhuslike numbrite generaator{$ ',' | translate $}
Täringuveeretaja{$ ',' | translate $}
KMI kalkulaator{$ ',' | translate $}
Kalorite kalkulaator{$ ',' | translate $}
BAV kalkulaator{$ ',' | translate $}
Keharasvakalkulaator{$ ',' | translate $}
Päevane energiakulu{$ ',' | translate $}
Tabata taimer{$ ',' | translate $}
Protsendikalkulaator{$ ',' | translate $}
QR koodi generaator{$ ',' | translate $}
Parooligeneraator{$ ',' | translate $}
Reaktsiooniaja test{$ ',' | translate $}
Kirjutamiskiiruse test{$ ',' | translate $}
CPS test{$ ',' | translate $}
Sõnaloendur{$ ',' | translate $}
Suurtähe muutja{$ ',' | translate $}
Teksti võrdlemine{$ ',' | translate $}
Hüpoteeklaenu kalkulaator{$ ',' | translate $}
Laenukalkulaator{$ ',' | translate $}
Autolaenu kalkulaator{$ ',' | translate $}
Käibemaksu kalkulaator{$ ',' | translate $}
Koondintresside kalkulaator{$ ',' | translate $}
Palgakalkulaator{$ ',' | translate $}
Virtuaalne klaver{$ ',' | translate $}
Taustamüra generaator{$ ',' | translate $}
Metronoom{$ ',' | translate $}
Allahindluse kalkulaator{$ ',' | translate $}
Praegune nädalanumber{$ ',' | translate $}
Vihjekalkulaator{$ ',' | translate $}
Aja kalkulaator{$ ',' | translate $}
Kuupäeva kalkulaator{$ ',' | translate $}
Vanuse kalkulaator{$ ',' | translate $}
Valuuta konverter{$ ',' | translate $}
Une kalkulaator{$ ',' | translate $}
Kuu faasid{$ ',' | translate $}
Värvipaleti generaator{$ ',' | translate $}
Värvivalija{$ ',' | translate $}
Värviskeemi generaator{$ ',' | translate $}
Sõrmuse suuruse kalkulaator{$ ',' | translate $}
Riiete suuruse kalkulaator{$ ',' | translate $}
Kinga suuruse kalkulaator{$ ',' | translate $}
Rinnahoidja suuruse kalkulaator{$ ',' | translate $}
Ovulatsioonikalkulaator{$ ',' | translate $}
Raseduskalkulaator{$ ',' | translate $}
Sodiaagimärgid{$ ',' | translate $}
IQ test{$ ',' | translate $}
Emoji{$ ',' | translate $}
Stopper{$ ',' | translate $}
Loendur{$ ',' | translate $}
Äratuskell{$ ',' | translate $}
Interneti kiiruse test{$ ',' | translate $}
IP-aadress{$ ',' | translate $}
UUID generaator{$ ',' | translate $}
Base64 muundur{$ ',' | translate $}
MD5 generaator{$ ',' | translate $}
Markdowni redaktor{$ ',' | translate $}
Lorem Ipsum generaator{$ ',' | translate $}
Pomodoro taimer

Alamvõrgu IP-aadressi kalkulaator

Seadme IP-aadress on kordumatu identifikaator, mis sisaldab teavet selle seadme asukoha ja selle kättesaadavuse kohta sellega ühenduse võtmiseks.

Seadmete IP-aadressi olemasolu on nendevahelise teabevahetuse eeltingimus. Mõiste "IP-aadress" lihtsustatud mõistmiseks võib tuua analoogia tuntud postiaadressiga, mis võimaldab toimetada kirja või paki rangelt määratletud adressaadile. Sarnane protsess toimub ka teabe (sõnumite) saatmisel ühest seadmest teise. Selles toimingus mängib postiaadressi rolli IP-aadress. Lühend IP tähistab "Interneti-protokolli" ja viitab reeglistikule, mis määrab Interneti (kohtvõrgu) kaudu saadavate andmete vormingu.

IP-aadressi seadme andmed

Standardne IP-aadress, mida me võrgus näeme, on numbrite komplekt, mis on jagatud punktide abil nelja rühma.

192.168.0.1 on enamiku ruuterite ja modemite kõige levinum IP-aadress. Paljud meist on modemi või ruuteri seadete menüüsse sisenemiseks korduvalt seda märgikombinatsiooni sisestanud.

Ülaltoodud aadressil on 4 numbrit, millest igaüks on esitatud oktettina – kaheksakohalise kahendarvuna. Selle väärtusi saab kirjeldada vahemikus 0000 0000 kuni 1111 1111. Kirjelduse saab kirjutada ka kümnendmärgistuses ja see võib olla vahemikus 0 kuni 255 (256 väärtust).

Sel juhul on aadressivahemik 0.0.0.0 kuni 255.255.255.255. Kõigi võimalike kirjete, st IP-aadresside loendamisel saame numbri 4 294 967 296.

Ülalolevat kirjevormingut nimetatakse IPv4-ks ja see on standardne 32-bitine aadressivorm. Praegu on see võrgus kõige populaarsem ja nõutum. IPv4 pole aga ainus võimalik, olemas on ka 128-bitine standard nimega IPv6. Selles vormingus olevate aadresside arvul on nii suur väärtus, et see võib anda triljoneid aadresse igale meie planeedi elanikule.

Oma kirjelduses järgime IPv4 standardit, kuid kõik reeglid ja põhimõtted on IPv6 jaoks üsna asjakohased.

IP-aadressi koostis

Standardne IP-aadress ei ole pelgalt numbrite komplekt, see kirje sisaldab teavet ja struktuurselt võib selle jagada kaheks osaks:

hostinumbrid,
võrgu number.

Näiteks tuttav 192.168.1.34 aadressikirje sisaldab järgmist teavet:

192.168.1 – võrgu number,
34 on teie seadme (hosti) number.

Muide, kõik samas võrgus olevad seadmed käivituvad numbril 192.168.1. Kui seadme IP-aadress sisaldab kirjet 192.168.2, siis ei saa see eelmise seadmega (192.168.1) ühendust. Selliste seadmete omavaheliseks ühendamiseks vajate eraldi ruuterit, mis tagab selle ülesande täitmise. See ruuter toimib sillana – andmed ühest võrgust jõuavad selle kaudu teise võrku.

IP-aadressi klassifikatsioon

IP-aadressidega töötamise lihtsustamiseks liigitatakse need järgmiste tüüpide järgi.

A-klass – suured võrgud.
B-klass – keskmised võrgud.
C-klass – väikesed võrgud.
D-klass – reserveeritud aadressid vormingus 127.0.0.0 (localhost).
E-klass – reserveeritud aadressid vormingus 192.168.X.X. (Modemite ja ruuterite ID).

Hoolimata saadaolevate IP-aadresside näiliselt suurest arvust on neid võrgus olevate seadmete (hostide) arvuga võrreldes vähe. See probleem tõi kaasa ülemineku IPv6 standardi IP-aadresside aktiivsele kasutamisele Interneti-pakkujate töös. Kui aga IPv4-vormingus aadressi on lihtne IPv6-ks teisendada, pole seda enam võimalik IPv4-ks tagasi teisendada.

Arvestades, et kõik pakkujad ei ole oma abonente IPv4-vormingult üle viinud IPv6-vormingusse, domineerivad võrgus mõlemad aadressid. Erinevate standardite kombineeritud kasutamise probleemiks on nende kokkusobimatus ja selle lahendamiseks kasutatakse spetsiaalset algoritmi, mida nimetatakse "tunnelimiseks". See seisneb spetsiaalse kanali loomises, mille kaudu saavad erinevate IP-aadressi standarditega seadmed teavet vahetada.

IP-aadressi seadme funktsioonide tundmine on eelduseks, kui teil on vaja iseseisvalt võrke kujundada, aga ka mitmete muude Interneti ja kohalike võrkude seadistamisega seotud ülesannete lahendamisel.

Alamvõrgu maski kalkulaator

Alamvõrgu mask on spetsiaalne algoritm, mis võimaldab teil IP-aadressist võrgunumbri ja seadme (hosti) numbri eraldada. Visuaalselt saab alamvõrgu maski kirjet kergesti segi ajada tavalise IP-aadressiga, kuid tegelikkuses sisaldab selle tähistus ühtede ja nullide jada, mis näitab, mitu bitti IP-aadressis hõivab võrgunumber ja mitu bitti on seadme (hosti) numbri järgi.

Lisaks luuakse selle algoritmi abil ühes suures võrgus mitu alamvõrku. Kui see meetod on rakendatud, saab alamvõrke ühendada ühe arvuti abil, mis toimib ruuterina. See lähenemisviis võimaldab erinevate võrkude hostidel üksteisega ühenduse luua.

Mis on alamvõrgumask ja kuidas seda arvutada

Alamvõrgu mask, nagu IP-aadress, koosneb neljast numbrist: 255.255.0.0.

Kirje algus meenutab visuaalselt IP-aadressi vormingut. Kui ülaltoodud kirje on esitatud kahendkoodina, saadakse järgmine jada: 1111 1111 0000 0000. Selles kirjes annavad nullid teavet seadme (hosti) numbri kohta ja ühed võrgu numbri kohta.

Maski loomiseks kasutage reeglina loogilisi operaatoreid "AND" ja "NOT". Teades, kuidas need töötavad, saame alamvõrgu maski praktiliselt igalt antud IP-aadressilt.

Alamvõrgu maski valimine

Enamasti määratakse alamvõrgu mask programmiliselt. Seda saab teha serveri või süsteemi konfigureerimisel. Selleks, et kasutaja saaks teada alamvõrgu maski, peate leidma selle kirjelduse, mille leiate võrgu täpsematest seadetest.

Mask sisaldab teavet võrgunumbri bittide arvu kohta. Näiteks suure võrgu puhul on ainult esimene number arv: 255.0.0.0. Väikese võrgu puhul on asjakohane kirje 255.255.255.0, milles võrgu numbrit tähistavad kolm esimest numbrit.

Teine viis alamvõrgumaskide kasutamiseks

Seadmete ja võrgunumbrite esiletõstmine alamvõrgumaski abil pole nende ainus kasulik funktsioon.

Selle algoritmi abil on võimalik jagada suured võrgud väiksemateks. Näiteks saame seda võimalust kasutada, kui seisame silmitsi ülesandega jagada ettevõtte üldvõrk üksteisest eraldatud, kuid samas majas asuvateks osakondadeks ja kontoriteks.

Oletame, et meie võrgunumber on 185.12.0.0 ja mask on 255.255.0.0. See võrk suudab pakkuda rohkem kui 65 000 seadet, millest piisab kõigi arvutite mahutamiseks ühte kontorisse.

Aga mida teha, kui meil on samas hoones mitu väikest kontorit ja vajame, et need kõik oleksid võrku ühendatud? Kümnete tuhandete IP-aadressidega uue võrgu loomine iga üksiku kontori jaoks on üsna ebaratsionaalne lahendus. Seetõttu usume, et kõige praktilisem väljapääs olukorrast on jagada 185.12.0.0 võrk eraldi alamvõrkudeks.

Selle ülesande rakendamiseks kasutame maski 255.255.255.0, mitte 255.255.0.0. Selle tulemusena on meil ühes suures 256 väikest alamvõrku. Iga alamvõrk on võimeline toetama 256 seadet.

Rohkema seadmega kontori puhul saame kasutada maski 255.255.254.0. See võimaldab meil võrku ühendada kuni 512 seadet, kuid alamvõrkude arv väheneb 128-ni.

Alamvõrkude loendamine

Tihti tuleb välja arvutada alamvõrgu mask – see on asjakohane juhtudel, kui meie jaoks on oluline määrata IP-aadresside arv ühes alamvõrgus või konfigureerida selliseid seadmeid nagu modem, ruuter jne.

Need, kes soovivad alamvõrkude arvu käsitsi arvutada, saavad kasutada universaalset põhivalemit:

232 - N - 2,

kus N on alamvõrgu pikkus (bittide arv).

Kuid harva loendab keegi alamvõrkude arvu käsitsi, sest selleks on võrgus spetsiaalsed kalkulaatorid, mis võimaldavad teil kõiki arvutusi võrgus teha.

Alamvõrgu maski arvutamine on üsna keeruline ülesanne, mille rakendamiseks peate teadma võrkude ehitamise põhitõdesid. Selle ülesande lihtsustamiseks on eksperdid aga loonud spetsiaalsed kalkulaatorid, mis võivad kõigi algandmete olemasolul alamvõrgu maski arvutamist oluliselt lihtsustada.