Seadme IP-aadress on kordumatu identifikaator, mis sisaldab teavet selle seadme asukoha ja selle kättesaadavuse kohta sellega ühenduse võtmiseks.
Seadmete IP-aadressi olemasolu on nendevahelise teabevahetuse eeltingimus. Mõiste "IP-aadress" lihtsustatud mõistmiseks võib tuua analoogia tuntud postiaadressiga, mis võimaldab toimetada kirja või paki rangelt määratletud adressaadile. Sarnane protsess toimub ka teabe (sõnumite) saatmisel ühest seadmest teise. Selles toimingus mängib postiaadressi rolli IP-aadress. Lühend IP tähistab "Interneti-protokolli" ja viitab reeglistikule, mis määrab Interneti (kohtvõrgu) kaudu saadavate andmete vormingu.
IP-aadressi seadme andmed
Standardne IP-aadress, mida me võrgus näeme, on numbrite komplekt, mis on jagatud punktide abil nelja rühma.
192.168.0.1 on enamiku ruuterite ja modemite kõige levinum IP-aadress. Paljud meist on modemi või ruuteri seadete menüüsse sisenemiseks korduvalt seda märgikombinatsiooni sisestanud.
Ülaltoodud aadressil on 4 numbrit, millest igaüks on esitatud oktettina – kaheksakohalise kahendarvuna. Selle väärtusi saab kirjeldada vahemikus 0000 0000 kuni 1111 1111. Kirjelduse saab kirjutada ka kümnendmärgistuses ja see võib olla vahemikus 0 kuni 255 (256 väärtust).
Sel juhul on aadressivahemik 0.0.0.0 kuni 255.255.255.255. Kõigi võimalike kirjete, st IP-aadresside loendamisel saame numbri 4 294 967 296.
Ülalolevat kirjevormingut nimetatakse IPv4-ks ja see on standardne 32-bitine aadressivorm. Praegu on see võrgus kõige populaarsem ja nõutum. IPv4 pole aga ainus võimalik, olemas on ka 128-bitine standard nimega IPv6. Selles vormingus olevate aadresside arvul on nii suur väärtus, et see võib anda triljoneid aadresse igale meie planeedi elanikule.
Oma kirjelduses järgime IPv4 standardit, kuid kõik reeglid ja põhimõtted on IPv6 jaoks üsna asjakohased.
IP-aadressi koostis
Standardne IP-aadress ei ole pelgalt numbrite komplekt, see kirje sisaldab teavet ja struktuurselt võib selle jagada kaheks osaks:
- hostinumbrid,
- võrgu number.
Näiteks tuttav 192.168.1.34 aadressikirje sisaldab järgmist teavet:
- 192.168.1 – võrgu number,
- 34 on teie seadme (hosti) number.
Muide, kõik samas võrgus olevad seadmed käivituvad numbril 192.168.1. Kui seadme IP-aadress sisaldab kirjet 192.168.2, siis ei saa see eelmise seadmega (192.168.1) ühendust. Selliste seadmete omavaheliseks ühendamiseks vajate eraldi ruuterit, mis tagab selle ülesande täitmise. See ruuter toimib sillana – andmed ühest võrgust jõuavad selle kaudu teise võrku.
IP-aadressi klassifikatsioon
IP-aadressidega töötamise lihtsustamiseks liigitatakse need järgmiste tüüpide järgi.
- A-klass – suured võrgud.
- B-klass – keskmised võrgud.
- C-klass – väikesed võrgud.
- D-klass – reserveeritud aadressid vormingus 127.0.0.0 (localhost).
- E-klass – reserveeritud aadressid vormingus 192.168.X.X. (Modemite ja ruuterite ID).
Hoolimata saadaolevate IP-aadresside näiliselt suurest arvust on neid võrgus olevate seadmete (hostide) arvuga võrreldes vähe. See probleem tõi kaasa ülemineku IPv6 standardi IP-aadresside aktiivsele kasutamisele Interneti-pakkujate töös. Kui aga IPv4-vormingus aadressi on lihtne IPv6-ks teisendada, pole seda enam võimalik IPv4-ks tagasi teisendada.
Arvestades, et kõik pakkujad ei ole oma abonente IPv4-vormingult üle viinud IPv6-vormingusse, domineerivad võrgus mõlemad aadressid. Erinevate standardite kombineeritud kasutamise probleemiks on nende kokkusobimatus ja selle lahendamiseks kasutatakse spetsiaalset algoritmi, mida nimetatakse "tunnelimiseks". See seisneb spetsiaalse kanali loomises, mille kaudu saavad erinevate IP-aadressi standarditega seadmed teavet vahetada.
IP-aadressi seadme funktsioonide tundmine on eelduseks, kui teil on vaja iseseisvalt võrke kujundada, aga ka mitmete muude Interneti ja kohalike võrkude seadistamisega seotud ülesannete lahendamisel.
